Lansseerime peatselt kliiniliselt valideeritud farmakokineetilise veebikeskkonna Right5, mis pakub uudsete kaasaegsete algoritmidega ravimite personaliseelitud doseerimist.
Uus ravimite täppisdoseerimise platvorm kogu maailmale, mis koondab raviprotseduuri õigel ajahetkel, viis vajalikku komponenti:
- Õige patsient
- Õige ravim
- Õige aeg
- Õige annus
- Õige manustamine
Preparaadid
Right5 täppisdoseerimise platvorm hakkab koosnema algselt neljast preparaadist, millest üks on kliinilisest valideeritud ning kolm töötavad TDM (therapeutic drug monitoring) alusel:
- VANKOMÜTSIIN Üks enimlevinumaid introvenooselt manustatavaid antibiootikume. Üks esimesi valikuid penitsiliini-perekonna antibiootikumide asendamiseks neile kellel esineb penitsiliini vastu allergia, umbes 10% rahvastikust.
- HEPARIIN (TDM). Verevedeldamise preparaat.
- TSÜKLOPORIIN (TDM). Immuunsupressiivne ravim.
- VALPROEHAPE (TDM). Üks maailmas enim kasutatud krambivastaseid ravimeid, mis on efektiivne enamiku epilepsiavormide puhul.
Arendatud on akadeemiliselt kasutusvalmis ja kliiniliselt valdeerimata kalkulaator vankomütsiini doseerimiseks vastsündinutele. Analoogsed keskkonnad arendatakse ka teistele tulevastele preparaatidele.
Milles seisneb Right5 ravimite täppisdoseerimise kasutamise eelis võrreldes tema mittekasutamisega?
- Paljud ravimid on kitsa terapeutilise aknaga, mis tähendab, et ravimi toimet tekitav ja toksiline doos erinevad teineteisest väga vähe. Seega on oht nii aladoseerimiseks kui samas ka toksiliste kõrvalnähtude tekkimiseks. Kõrvalnähud võivad aeg ajalt olla väga tõsised, näiteks neerude või maksa puudulikkus või ka teadvuse häired. Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t., et ravimi liiga madala annusega ei saavutata soovitud ravitulemust.
- Lisaks inimeste erinevusele on terve rida haigusi, mis oluliselt mõjutavad ravimite kineetikat. Näiteks kriitilised seisundid, pahaloomulised kasvajad, organite puudulikkused. Samuti võib ühe ja sama haiguse käigus ravimi farmakokineetika muutuda.
- Uuringud on näidanud, et inimesed erinevad üksteisest ja sama doosi manustamise järgselt on ravimite kontsentratsioon erinevatel inimestel erinev.
- Geenide (farmakogeneetika) määramine võimaldab inimesi jagada küll kiireteks ja aeglasteks metaboliseerijateks, aga ei võimalda kindlaks teha just sellele inimese sobivat ravimi doosi. Farmakogeneetiliste tegurite mõju kvantitatiivseks kirjeldamiseks konkreetsel haigel ei ole täna sageli muid võimalusi peale individuaalse farmakokineetika (mõõdab ravimimolekuli käitumist konkreetses organismis) hindamise.
- Ravimite kontsentratsiooni määramine (terapeutiline ravimite monitoorimine) koos patsiendi näitajate arvestamisega (Bayesian modelleerimine) on ainuke võimalus operatiivseks individuaalseks/personaalseks ravimite doseerimiseks.
- Ülaltoodust prognoosime, et lähitulevikus kujuneb personaalne doseerimine kitsa terapeutilise laiusega ravimite puhul tavapäraseks lähenemiseks/ nõutavaks normiks, mida hakkavad/peavad hakkama rakendama kõik raviasutused.